Mõningaid näiteid sellest, kuidas lapiku aju paradigma seletab mitmeid teadusuuringuid paremini, kui klassikalise ümara aju käsitlus.
* "Kummitama" jäävad laulud. Kuna aju on lapik, on koljus palju tühja ruumi, mida täidab ajuvedelik. Kui kõrvadesse jõuab mõni laul, võib juhtuda, et kõrvanärvi resonantsi kaudu kandub heli edasi ka ajuvedelikku, kus see võib veel tunde hiljem mingit mõju avaldada, resoneerides jällegi kõrvanärvi.
* Peavalud. On imelik, et me tunneme peavalu, kuigi väidetavalt ajus ei ole valu retseptoreid. Aga valu on mitut sorti. Lapiku aju puhul (erinevalt ümarast) on võimalik, et teatud positsioonides olev aju tekiab endas sisepingeid - kujutage ette metall-kandikut, mida mõlemast otsast väänatakse. Selline pinge tekitab mehhaanilist valu, mida annavad edasi ka muud närvilõpmed peale valu retseptorite.
