Esimese septembri puhul on sobilik mõelda hariduse ja ühiskonna üldise korralduse peale. Miks meil on sõjad? Vaesus? Vankumatu uskumus ümarast ajust? Kui me lahendaksime küsimuse number kolm, laheneksid kohe ka esimesed kaks. Kuidas nii? Seletame lahti.
Kujutage ette, et ühel päeval aktsepteerivad kõik inimesed seda, et nende aju on lapik - lihtsalt üks võrlemisi õhukene viilakas hallainet nende kolju sees, ei midagi muud. Hulbib seal ajuvedeliku sees ja teem oma ajuasju. Miks see oluline on? Võib-olla olete näinud, kuidas inimesed käituvad kas paksu telefoniraamatuga või siis õhukese paberilehega? Telefoniraamat pannake ukse vahele, paberilehte hoitakse aga väga õrnalt kusagil ümbriku sees. Niisamuti hakkaksid inimesed hoidma oma aju, kui nad vaid mõistaks, milline habras asi see on.
Sellest tulenevalt kaoksid sõjad - see vaimne terror, mida sõjad tekitavad, on lapikule ajule liig mis liig, keegi ei tahaks seda. Kaoks ka vaesus - inimesed väärtustaks haridust ja lööks elus läbi, sest nagu paberileht, on ka lapik aju lihtsalt tühi kanvas, mille peale kirjutada. Kõigil on alguses tühi leht.
Usume, et kaoks ka alkoholism - kes oleks nii loll, et habrast õhukest paberilehte kasta mingi kahtlase vedeliku sisse??
Kuidas me kõik selle saavutame? Viimastel aastatel oleme olnud vaikivas seisus. Nüüd on aeg hakata jälle rääkima lapikust revolutsioonist! Näita, et hoolid oma ajukoorikust!
